» 
Arabic Bulgarian Chinese Croatian Czech Danish Dutch English Estonian Finnish French German Greek Hebrew Hindi Hungarian Icelandic Indonesian Italian Japanese Korean Latvian Lithuanian Malagasy Norwegian Persian Polish Portuguese Romanian Russian Serbian Slovak Slovenian Spanish Swedish Thai Turkish Vietnamese
Arabic Bulgarian Chinese Croatian Czech Danish Dutch English Estonian Finnish French German Greek Hebrew Hindi Hungarian Icelandic Indonesian Italian Japanese Korean Latvian Lithuanian Malagasy Norwegian Persian Polish Portuguese Romanian Russian Serbian Slovak Slovenian Spanish Swedish Thai Turkish Vietnamese

definition - Aleksius_II

definition of Wikipedia

   Advertizing ▼

Wikipedia

1.–31. märtsil toimub informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus!

Aleksius II

Allikas: Wikipedia

  Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.
Patriarh veebruaris 2008

Aleksius II ehk Aleksi II (vene keeles Алексий II; kodanikunimega Aleksei Mihhailovitš Ridiger, vene keeles Алексей Михайлович Ридигер; 23. veebruar 1929 Tallinn5. detsember 2008 Moskva, Novo-Peredelkino) oli Eestist pärit õigeusu vaimulik, aastatel 19902008 Vene Õigeusu Kiriku Moskva ja kogu Venemaa patriarh.

Perioodil 19611992 oli Aleksius Tallinna ja Eesti piiskop. 1964. aastast kandis ta peapiiskopi ja 1968. aastast metropoliidi aunimetust. Aastatel 19861990 oli ühtlasi Leningradi ja Novgorodi metropoliit.

Sisukord

Elulugu sünnist piiskopiks pühitsemiseni

Päritolu

Aleksei Ridiger sündis tulevase vaimuliku Mihhail Ridigeri (1902–1962) ja tema abikaasa Jelena Pissareva (1902–1959) perekonnas. Nime sai ta 417. aastal surnud vaga Aleksius Jumalamehe järgi, kelle mälestuspäeva tähistatakse õigeusu kirikus 17. märtsil.[1]

Ei ole täpselt teada, kus tulevane patriarh sündis. Kindlasti jäi tema sünnikoht tänase Tallinna territooriumile, kuid tema täditütar Helena Kamzoli sõnul võis Aleksei sündida Ridigeride perekonnale kuulunud kahekorruselises majas Nõmmel.[2] Nõmme oli aga perioodil 19261940 eraldi linn.

Tema isapoolsed esivanemad põlvnesid Rüdigeri aadlisuguvõsa harust, kes olid 18. sajandil ümber asunud Venemaale ja võtnud vastu õigeusu. Aleksei vanaisa, Peterburi jurist Aleksandr Ridiger (18701929) kolis koos abikaasa Aglaida (sündinud von Baltz; 18701956) ja oma nelja lapsega Eestisse sugulaste juurde pärast Oktoobrirevolutsiooni 1917. aastal. Ema Jelena põlvnes emaliinis Tallinna kaupmeestest Pissarevidest. Aleksei emapoolne vanaisa, polkovnik Jossif Dunin-Slepets mõrvati bolševike poolt Terijoki linnas.[3]

Oma sünnikoha ja päritolu tõttu oli ta õigusjärgne Eesti Vabariigi kodanik. Eesti Vabariigi dokumentides enne 1940. aastat esineb tema nimi kujul Aleksei Rüdiger.

Lapsepõlv ja varane noorus

Aleksei kasvas üles Ridigeride majas Nõmmel. Sügavalt usklikust perekonnast pärit Aleksei huvitus juba lapsena usust ja kirikust. Lisaks regulaarsetele jumalateenistuste külastamisele kirikus seadis ta koduaias paiknevas kuuris sisse väikese "kabeli", kus viis preestrit mängides igapäevaselt läbi "jumalateenistusi".[4]

Alates 1936. aastast teenis Aleksei altaripoisina Tallinna Püha Siimeoni ja Hanna kirikus preester Joann Bogojavlenski juures. Seitsmeaastaselt teadis ta peast kõiki olulisemaid palveid ja umbes samas vanuses omandas ka jumalateenistuse teksti.[5]

Igal aastal külastasid Ridigerid Kuremäe ja Petseri kloostrit, kuhu võtsid kaasa ka oma poja Aleksei. 1938 ja 1939 käisid nad palverännakul Soomes Valamo kloostris. Seal sõbrunes noor Aleksei mitmete munkadega. Pikem kirjavahetus kujunes tal välja kloostri arhivaari Juvianiga.[6]

Saksa okupatsiooni ajal hoolitses ta aastatel 19431944 koos isaga Klooga, Paldiski ja Põllküla vangilaagrites kinnipeetavate õigeusuliste hingeliste ja materiaalsete vajaduste eest.[7]

1944. aastal pühitseti 15-aastane noormees alamdiakoniks. Edaspidi oli ta kolme aasta kestel piiskoppide Paveli ja Issidori vanem alamdiakon. Muuhulgas kuulus tema ülesannete hulka sõja tõttu suletud Aleksander Nevski katedraali ettevalmistamine ja taasavamine jumalateenistusteks 1945. aastal.[8]

Maist 1945 kuni oktoobrini 1946 teenis Aleksei Ridiger Aleksander Nevski katedraali peaaltaris. Seejärel viidi ta üle Tallinna Püha Siimeoni ja Hanna kiriku köstriks ning sealt omakorda 1947. aastal Tallinna Jumalaema Sündimise (Kaasani pühakuju) kirikusse. Selles kirikus oli novembris 1946 esipreestrina tööle asunud tema isa Mihhail.

Tihe vaimulik teenistus ei takistanud Aleksei Ridigeril omandamast erakoolides ilmalikku venekeelset keskharidust. Lisaks emakeelele omandas ta koolis suurepärase eesti keele ja saksa keele oskuse, millest esimene ei jätnud teda maha ka Venemaal elatud aastatel. Kõige paremaid tulemusi saavutas ta usuõpetuses.[9]

Õppimise ja teenimise kõrvalt leidis ta aega ka muudeks poisipõlve harrastusteks. Ta külastas võimalusel alati Tallinna ringrada, et vaadata seal toimuvaid motovõidusõite, millel osalemiseks tal endal rahalisi võimalusi ei olnud. Noor Aleksei mängis ka malet ja tegeles spordiseltsis "Kalev" sõudmisega. Tõsisemat spordiga tegelemist takistasid nii ajapuudus kui ka lapsena tihti põetud angiinid, mis nõrgestasid tema südant.[10]

Vaimulik haridus

Juba 1946. aastal pärast keskkooli lõpetamist soovis Aleksei astuda Leningradi Vaimulikku Seminari ja sooritas edukalt sisseastumiseksamid, kuid tollaste seaduste kohaselt ei olnud lubatud alaealisi vaimulikesse õppeasutustesse vastu võtta (ta oli siis 17-aastane). Nii tuli tal aasta aega oodata. Selle aja veetis ta oma teadmisi täiendades, nii et 1947. aastal sooritas ta edukalt nii esimese kui teise õppeaasta eksamid ja võeti vastu kohe seminari kolmandale kursusele. Tulenevalt sellest oli Aleksei oma kursuse kõige noorem seminarist.[11]

Leningradi Vaimuliku Seminari lõpetas ta 1949. aastal esimese järguga. Seminari lõpetamise järel sai temast samal aastal Leningradi Vaimuliku Akadeemia üliõpilane. Pärast preestriks pühitsemist 1950. aastal jätkas ta õpinguid kaugõppe vormis.[12]

Selle õppeasutuse lõpetas Aleksei Ridiger 1953. aastal samuti esimese järguga, saades teoloogiakandidaadi kraadi. Oma lõputöö kirjutas ta teemal "Moskva metropoliit Filaret (Drozdov) kui dogmaatik".[13]

Seminari ja vaimuliku akadeemia õppejõududest jätsid noorele vaimulikule tema enda mälestuste kohaselt kõige sügavama mulje patroloogia professor Aleksandr Sagarda ja dotsent Sergei Kupressov.[14]

Vaimulik teenistus

15. aprillil 1950 pühitseti Aleksei Ridiger diakoniks ja kaks päeva hiljem, 17. aprillil 1950 ka preestriks. Mõlemad pühitsused viis läbi tollane Leningradi ja Novgorodi metropoliit Grigori (Tšukov).[15]

Metropoliit andis noorele preestrile valida, kas asuda tööle esipreestrina Pärnus või Jõhvis või võtta vastu teise preestri amet Aleksander Nevski katedraalis. Viimast varianti piiskop ei soovitanud, sest arvas, et varem katedraalis alamdiakonina teeninud noormeest ei pruugita vastu võtta preestrile kohase austusega. Nii valis Aleksei Ridiger oma esimeseks töökohaks 1895. aastal rajatud Jõhvi Issanda Ristimise kiriku. Sealse õigeusu koguduse esipreestrina teenis ta seitse aastat.[16]

Kogudust tuli teenida enamasti üksi, ilma teise preestri või diakoni abita. Jõhvi koguduses oli kirikulisi küll vähe, kuid talituste läbiviimiseks tuli sõita sageli linnast välja. Kogudusetööl tuli tegeleda kaevanduslinnale omaste probleemidega: tööõnnetuste kõrge arv, neist tulenevad vigastused ja surmajuhtumid; samuti lokkav alkoholism ja selle tulemusena laialt levinud kuritegevus.[17]

15. juulil 1957 määrati Aleksei Ridiger Tartu Jumalaema Uinumise kiriku esipreestriks, mis tähendas üleminekut hoopis teistsugusesse keskkonda. Seda ametit pidas ta veidi vähem kui neli aastat. Oma teenistusperioodi kestel viis ta läbi kirikuhoone remondi, milleks käis rahaliste vahendite nappuse tõttu kohaliku piiskopi Joanni õnnistusel abi küsimas Moskva ja kogu Venemaa patriarhilt Aleksiuselt.[18]

17. augustil 1958 sai ta ülempreestri aunimetuse.

Koos nimetamisega Tartu õigeusu koguduse esipreestriks oli Aleksei Ridigerist saanud ka Tallinna ja Eesti piiskopkonna Tartu praost. Kui 1959. aastal teostati piiskopkonna struktuurireform, nimetati isa Aleksei alates 30. märtsist 1959 seoses kahe praostkonna ühendamisega Tartu ja Viljandi praostiks.[19]

Mungaks pühitsemine

Pärast oma ema surma augustis 1959 süvenes Aleksei Ridigeri soov võtta vastu mungapühitsus. Tema mungaks pühitsemine leidis aset poolteist aastat hiljem, 3. märtsil 1961 Moskva oblastis Troitse-Sergi suurkloostris. Munganimeks võttis ta samuti Aleksi, kuid mitte enam oma nimepühaku Aleksiuse järgi, vaid 14. sajandil elanud ja tegutsenud Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi Aleksi järgi.[20]

Eestis töötades eelistas ta ise kasutada eestlastele suupärasemat nimekuju Aleksius ja see traditsioon säilis ka tema patriarhiks olemise ajal.

Mungaks pühitsemine avas talle õigeusu kirikus ka täiendavad karjäärivõimalused, võimaldades tal juba samal aastal tõusta Tallinna ja Eesti piiskopiks.

Tegevus piiskopina

Piiskopiks pühitsemine

14. augustil 1961 nimetati 32-aastane munkpreester Aleksius Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinodi otsusega Tallinna ja Eesti piiskopiks. Sama aasta 21. augustil ülendati ta enne piiskopiks pühitsemist veel arhimandriidiks.[21]

Aleksiuse pühitsemine piiskopiks toimus 3. septembril 1961 Tallinna Aleksander Nevski katedraalis. Tseremoonia viis läbi Jaroslavli ja Rostovi peapiiskop Nikodim, kes oli Aleksiuse eelnevalt ka arhimandriidiks pühitsenud. Kaaspühitsejateks olid Gorki ja Arzamassi peapiiskop Joann ning Kostroma ja Galitši piiskop Nikodim.[22]

Tänaseni on selgusetu, mis tingis piiskop Joanni väljavahetamise ja tema asendamise kõigest 32-aastase praosti Aleksei Ridigeriga.

Üks Aleksiuse arvukatest biograafidest Valentin Nikitin seostab tema edutamist kirikus sel perioodil toimunud põlvkondade vahetusega ja 1950. aastate teisel poolel karmistunud riikliku religioonipoliitikaga, millele vastuseismisel oli noortel vaimulikel rohkem energiat ja suutlikkust.[23]

Moskva patriarhaadiga mitteseotud ajaloolased peavad tõenäolisemaks põhjuseks Aleksei Ridigeri head läbisaamist ilmalike võimudega, mida võis soodustada tema oletatav koostöö KGB-ga.

Preestrid Felix Kadarik ja Joann Ümarik on vihjanud, et ka piiskop Joanni üleviimisel Eestist Gorki piiskopkonda võis saada ajendiks just väidetavalt praost Ridigeri eestvedamisel Lõuna-Eesti vaimulike kirjutatud kaebekiri piiskopi kohta. Samas ei ole peale preestrite väidete kaebekirja olemasolu kohta mingit tõendusmaterjali.[24]

Tegevus Eesti piiskopkonnas

Tallinna ja Eesti piiskopina teenis Aleksius kokku üle 28 aasta. 23. juunil 1964 ülendati ta peapiiskopiks ja 25. veebruaril 1968 metropoliidiks.

Esimese pastoraalvisiidi piiskopina tegi ta Narva Ülestõusmise kirikusse preester Elli Andre ja tema koguduse juurde.[25]

Piiskopkonna juhtimine ja halduskorraldus

Piiskop Joann oli piiskopkonda juhtinud autoritaarselt – kevadel 1956 saatis ta laiali kollegiaalse juhtorgani Eesti Piiskopkonna Nõukogu ja moodustas selle asemele kolmeliikmelise Eesti Piiskopkonna Valitsuse, mille koosseisu kuulus esimehena piiskop ise.[26]

Piiskop Aleksius pöördus tagasi kollegiaalse juhtimismudeli juurde, nimetades 6. septembril 1961 ametisse viieliikmelise piiskopkonna valitsuse, mille koosseisu piiskop ise enam ei kuulunud ja mille esimeheks sai piiskopi isa ülempreester Mihhail Ridiger. Edaspidi hakkas piiskopkonna valitsuse koosseis küll taas kahanema, sest välja langenud liikmete asemele uusi ei määratud.[27]

Keele- ja kalendriküsimus

Kuigi piiskopiteenistuse kõrvalt oli ta seotud ka mitmete muude kiriklike kohustustega, kuulus Eesti piiskopkonna juhtimine tema põhikohustuste hulka. Võrreldes mitmete varasemate õigeusu piiskoppidega Eestis, oli Aleksiuse üheks eeliseks hea eesti keele oskus, mis võimaldas tal senisest enam tähelepanu pöörata eesti kogudustele ja vaimulikkonnale. Kuigi juba tema eelkäija piiskop Joann valdas vabalt eesti keelt, oli Aleksius oma eelkäijast eesti koguduste vajaduste ja eripära arvestamisel liberaalsem. Piiskop Aleksiuse ajal ei tehtud ühtegi tõsisemat katset viia eestikeelseid kogudusi üle vana kalendri kasutamisele. Samas suurenesid eestikeelsete kirikukalendrite tiraažid ja paljudes kogudustes hakati läbi viima eestikeelset katehheesi. Piiskopi pöördumisi õigeusulistele ja kogu Eesti rahvale hakati väljastama kahes keeles.

Klooster ja kirikud

Piiskop Aleksiuse teeneks peetakse ka Kuremäe nunnakloostri katkematut tegutsemist tema teenistusaja vältel. Peatselt pärast tema pühitsemist teatas usuasjade volinik, et juba suvel 1961 on otsustanud võimud kloostri sama aasta 1. oktoobrist sulgeda ja muuta kaevurite puhkekoduks.[28]

Uuel piiskopil õnnestus veenda usuasjade volinikku kloostri sulgemist edasi lükkama. Edaspidi kasutas piiskop Aleksius ära oma positsiooni Vene Õigeusu Kiriku välissuhete juhina ning organiseeris mitmete välisdelegatsioonide visiidid Kuremäe kloostrisse. Esimesena külastas kloostrit mais 1962 Saksa DV Evangeelse Luterliku Kiriku delegatsioon ja selle visiidi kohta ilmus ka artikkel ajalehes Neue Zeit. Piiskopil oli nüüd võimalik väita, et kloostri olemasolu on väljaspool Nõukogude Liitu teada, seda on kajastatud välisajakirjanduses ning selle sulgemine looks mulje usuvabaduse kitsendamisest Nõukogude Liidus.[29]

Tema initsiatiivil kujunes kloostrist 1980. aastateks mitte ainult kontemplatiivse vaimuliku elu ja palverännakute keskus, vaid ka paik üleliiduliste oikumeeniliste kohtumiste läbiviimiseks.[30]

Mais 1962 teatas usuasjade volinik piiskop Aleksiusele kavatsusest sulgeda Aleksander Nevski katedraal ja muuta see planetaariumiks. Aleksius astus sellele kavatsusele vastu ajaloolis-poliitiliste argumentidega, osutades, et viimati suleti katedraal saksa okupantide poolt 1941. aastal ja peakiriku sulgemine tähendaks fašistide töö jätkamist.[31]

Kas tegelikkuses osutusid mõjusaks need või mingid muud argumendid, ei ole võimalik täie kindlusega öelda, ent fakt on see, et nii klooster kui ka peakirik tegutsesid edasi ajal, mil näiteks Riia Kristuse Sündimise katedraal 1963. aastal tõesti suleti ja muudeti planetaariumiks.

Kokku õnnestus piiskop Aleksiusel tema enda väidete kohaselt ära hoida 36 kiriku ja koguduse sulgemine Eestis – Aleksander Nevski katedraali päästmise kõrval on oluline ära mainida Kingissepa tänava laiendamise ettekäändel lammutamisele kuulunud 18. sajandist pärineva Tallinna Jumalaema Sündimise (Kaasani pühakuju) kiriku päästmine.[32]

Kriitilised uurimused osutavad küll sellele, et aastatel 19621964 likvideeriti piiskopkonnas siiski 19 kogudust ja 5 kabelit, kuid jätavad tähelepanuta asjaolu, et valdaval juhul oli tegemist järjekindlalt kahaneva liikmeskonnaga maakogudustega, mille kaitsmiseks oleks religioonivaenuliku poliitika tingimustes olnud raske leida toimivaid argumente.[33]

Jumalateenistused

Piiskop Joann oli aktiviseerunud usuvastase tegevuse tõttu 1960. aastal katkestanud ülestõusmispühade ajal öiste jumalateenistuste ja ristikäikude korraldamise. Aleksius taastas selle traditsiooni 1963. aasta ülestõusmispühadel.[34]

Vaatamata tööle kiriku juhtkonnas ja rahvusvahelistes organisatsioonides pööras piiskop Aleksius ka olulist tähelepanu regulaarsele teenimisele oma piiskopkonna kirikutes ja kogudustes. Teenistusaja esimestel aastatel üritas ta võimalusel teenida igas kirikus aasta jooksul vähemalt ühel templipühal, alates 1970. aastatest ei osutunud see sageli vajaduse tõttu viibida Moskvas või välislähetustes enam võimalikuks.

Kõige nõrgem oli tema side Eesti piiskopkonnaga perioodil 19861990, mil ta oli ühtlasi Leningradi ja Novgorodi metropoliit, ja aastatel 19901992, mil ta täitis Eesti piiskopi kohuseid titulaarselt veel patriarhi ameti kõrvalt. Neil aastatel õnnestus tal Eestis teenida vaid mõnel korral aastas; püsivalt tuli resideeruda vaheldumisi Leningradis ja Moskvas.

Tegevus Läti piiskopkonnas

Kui Aleksius nimetati 14. augustil 1961 Tallinna ja Eesti piiskopiks, tehti talle kohustuseks oma eelkäijalt Joannilt koos Tallinna piiskopitooliga üle võtta ka Riia ja Läti piiskopi kohuste täitmine. Piiskopiks pühitsemise järel sama aasta 3. septembril asuski ta täitma ka Läti piiskopkonna juhi kohuseid.

Lätisse jõudis ta oma ametiaja kestel teha vaid kaks pastoraalvisiiti. Kuna novembris 1961 nimetati piiskop Aleksius ka Vene Õigeusu Kiriku välissuhete osakonna esimehe asetäitjaks, tuli tema koormust vähendada ja 12. jaanuaril 1962 vabastati ta Riia piiskopi kohuste täitmisest.[35]

Läti õigeusulised said omale uue piiskopi sama aasta 4. veebruaril, mil Riia piiskopi kohuseid määrati täitma Leningradi metropoolia vikaar, Luga piiskop Filaret, Aleksiuse eakaaslane ja hilisem vastaskandidaat Moskva ja kogu Venemaa patriarhi ametikohale.[36]

Töö Moskva Patriarhaadi juhtkonnas

14. novembril 1961 nimetas patriarh Aleksius I noore Tallinna piiskopi Moskva patriarhaadi välissuhete osakonna juhataja asetäitjaks. Vastava ettepaneku tegi Aleksiuse pühitseja ja välissuhete osakonna juhataja peapiiskop Nikodim. Vene Õigeusu Kirik oli sama aasta 30. märtsil liitunud Kirikute Maailmanõukoguga ja see tähendas välissuhete alal töömahu olulist suurenemist.[37]

Lähemalt on piiskop Aleksiuse tegevust rahvusvahelise koostöö edendamisel kirjeldatud oikumeeniat käsitlevas alajaotuses.

Oikumeeniline ja ühiskondlik tegevus

Oikumeeniline koostöö

Kirikutevahelise koostöö seisukohalt oli kõige olulisem piiskop Aleksiuse tegevus kahes rahvusvahelises organisatsioonis – Kirikute Maailmanõukogus ja Euroopa Kirikute Konverentsis.

Osalenud Vene Õigeusu Kiriku delegatsiooni koosseisus Kirikute Maailmanõukogu III assambleel India pealinnas New Delhis, valiti ta organisatsiooni keskkomitee liikmeks. Sinna kuulus ta 1968. aastani. Ühtlasi oli ta aastatel 19641968 sama organisatsiooni juures tegutsenud komisjoni "Usk ja ehitus" liige. Aastal 1966 juhatas ta presidendina Genfis toimunud Kirikute Maailmanõukogu konverentsi "Kirik ja ühiskond".

Mitmetel oikumeenilistel läbirääkimistel ja kohtumistel juhtis piiskop Aleksius Vene Õigeusu Kiriku delegatsiooni, näiteks: 1962. aastal Saksamaal toimunud teoloogilisel nõupidamisel Saksa FV evangeelsete kirikute esindajatega, 1984. aastal Troitse-Sergi suurkloostris peetud läbirääkimistel Saksa DV Evangeelsete Kirikute Liidu delegatsiooniga ning 1989. aastal Leningradis ja Kuremäe kloostris toimunud kõnelustel Soome Evangeelse Luterliku Kirikuga.

Euroopa Kirikute Konverentsis oli piiskop Aleksius tegev mitmel eri ametikohal: aastatel 19641971 kuulus ta organisatsiooni presiidiumisse, 19711987 oli organisatsiooni presiidiumi ja täitevkomitee aseesimees, ning 19871992 Euroopa Kirikute Konverentsi presiidiumi ja täitevkomitee esimees.

1972. aastast kuulus metropoliit Aleksius Euroopa Kirikute Konverentsi ja roomakatoliku kiriku Euroopa Piiskopikonverentside Nõukogu ühiskomiteesse. Mais 1989 oli ta komitee poolt Baselis organiseeritud Euroopa I oikumeenilise assamblee "Rahu ja õiglus" üks juhatajaid.

Aastatel 1982, 1984, 1986 ja 1989 toimusid Aleksiuse eestvedamisel Kuremäe kloostris Euroopa Kirikute Konverentsi kuuluvate ja organisatsiooniga koostööd tegevate Nõukogude Liidu kirikute ühisseminarid.

Tegevus rahuorganisatsioonides

Teoloogiline uurimistöö

Metropoliit Aleksius oli üks esimesi Vene Õigeusu Kiriku kõrgeid vaimulikke, kes võttis sõna keskkonnaprobleemide teemal ja pani aluse Vene Õigeusu Kiriku kaasaegsele ökoteoloogiale. Tema 1974. aastal avaldatud artiklis "Kristlik vaade ökoloogilisele probleemile" (vene keeles "Христианский взгляд на экологическую проблему") on välja toodud peamised punktid, millest õigeusu kirik keskkonnaküsimuste käsitlemisel lähtub.

1984. aastal kaitses metropoliit Aleksius teoloogiadoktori kraadi. Tema doktoritööks oli kolmeköiteline teos "Ülevaade õigeusu ajaloost Eestis" (vene keeles "Очерки по истории Православия в Эстонии"). Väitekiri on käsikirjana hoiul muuhulgas Eesti Rahvusraamatukogus.

Samast uurimuse põhjal on välja antud lühendatud üheköiteline kokkuvõte "Õigeusk Eestimaal" (vene keeles "Православие в Эстонии").

Patriarh Aleksius II

Tegevus Moskva patriarhina

Viimast korda külastas Aleksius II Eestit 2003, ehkki Eesti president Toomas-Hendrik Ilves kutsus 15. novembril 2007 teda uuesti Eestisse. [38]

Sidemed NSV Liidu julgeolekukomiteega

Aleksei Ridigeri on järjekindlalt kahtlustatud koostöös Nõukogude Liidu julgeolekuorganitega ja sellele seotusele osutavad Eesti õigeusu kiriku ajalugu uurinud Andrei Sõtšovi hinnangul vähemalt neli asjaolu:[39]

  1. 28. veebruaril 1958 värbas KGB omale kaastöötaja, kellele omistati agendinimi "Drozdov". Seejuures tuleb meenutada, et Aleksei Ridigeri 1953. aastal kaitstud kandidaadiväitekiri keskendus just Moskva metropoliidi Filaret (Drozdovi) tegevusele dogmaatikuna – siit võimalik seos nime tasandil. Agent Drozdovi isikuandmed langevad kokku Aleksei Ridigeri isikuandmetega ja tema toimikus on mainitud võimalust edutada see inimene Tallinna ja Eesti piiskopi ametikohale.[40]
  2. Endine KGB ohvitser Vassili Mitrohhin on samuti osutanud piiskop Aleksiuse koostööle KGB-ga ning tema tegevusele omakorda emigrantide seas agentide värbamisel.[41]
  3. Koostööst võimu- ja julgeolekuorganitega annab tunnistust Aleksei Ridigeri kiire karjäär: 32-aastasena piiskopiks, kusjuures kahele piiskopitoolile korraga, paar kuud hiljem juba edutamine maailma suurima õigeusu kiriku välissuhete eest vastutavaks ametnikuks, mis eeldas pidevaid välisvisiite ja suhtlust välismaalastega – KGB range kontrolli all olevat tegevussuunda.
  4. Väga ladus ja tihe koostöö Eesti NSV usuasjade voliniku Jaan Kanteriga, mida ei saa öelda varasemate piiskoppide ja usuasjade volinike läbisaamise kohta. Kanter on oma aruannetes esile tõstnud piiskop Aleksiuse kohusetundlikkust talle põhjalike aruannete esitamisel nii piiskopkonna juhtimise, vaimulikkonna meeleolude kui ka välislähetuste kohta.

Isiklikku

11. märtsil 1950 abiellus tollane vaimuliku akadeemia üliõpilane Aleksei Ridiger Vera Aleksejevaga (nüüd Männik; sündinud 1929), ülempreester Georgi Aleksejevi, tulevase Tallinna ja Eesti piiskopi Joanni, tütrega.[42]

Abielu lahutati juba samal aastal ning kiriku väitel see ei teostunud. Eelkõige on tema kiirustamist abiellumisel seostatud vajadusega vältida armeeteenistusse kutsumist, millele vihjab ka üks tema biograafidest Valentin Nikitin.[43]

1961. aastal pühitseti preester Aleksei Ridiger mungaks.

1972. aastal tabas metropoliit Aleksiust esimene infarkt.

Viited

  1. Преподобный Алексий, человек Божий. – Православный календарь (29.05.2009); Никитин, Валентин. Святейший Патриарх Алексий II: Жизнь и деяния во славу Божия. Москва: Астрель, 2009. Стр. 39.
  2. Никитин, 2009, cтр. 49.
  3. Алексий II. Бог миловал. Все в Его руках : интервью. – Известия, № 1, январь 2003 г.
  4. ibid.
  5. ibid.; Никитин, 2009, стр. 39–40.
  6. Никитин, 2009, стр. 41–45.; Алексий II. На службе Церкви и России. – Русь Державная, № 3, 2004.
  7. Hirvoja, Toomas (koostaja). Õigeusu hingekarjased Eestimaal. Tallinn: Püha Issidori Õigeusu Kirjastusselts, 2002. Lk 60.; Никитин, 2009, стр. 55–57, 59–63.
  8. Никитин, 2009, стр. 67–68.
  9. Никитин, 2009, стр. 48.
  10. Алексий II. Бог миловал. Все в Его руках : интервью. – Известия, № 1, январь 2003 г.
  11. ibid.; Никитин, 2009, стр. 69, 71.
  12. Никитин, 2009, стр. 72, 74.
  13. Никитин, 2009, стр. 80.
  14. Алексий II. Бог миловал. Все в Его руках : интервью. – Известия, № 1, январь 2003 г.
  15. Никитин, 2009, стр. 78.
  16. Никитин, 2009, стр. 74.
  17. Православная энциклопедия. Том 1. Москва, 2002. Стр. 702.
  18. Никитин, 2009, стр. 81.
  19. ibid.
  20. Никитин, 2009, стр. 83.
  21. Никитин, 2009, стр. 88.
  22. Алексий II, Патриарх. Православие в Эстонии. Москва: Церковно-научный центр «Православная энциклопедия», 1999. Cтр. 451.
  23. Никитин, 2009, стр. 89.
  24. Sõtšov, Andrei. Eesti Õigeusu Piiskopkond Nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas 1954–1964. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008. Lk 84.
  25. Никитин, 2009, стр. 92.
  26. Sõtšov, 2008, lk 63.
  27. Sõtšov, 2008, lk 123.
  28. Никитин, 2009, стр. 94.
  29. Aleksius II, Patriarh. Õigeusk Eestimaal. Tallinn : Revelex, 2009. Lk 417–418.
  30. Aleksius II, 2009, lk 432–433.
  31. Aleksius II, 2009, lk 418–419.
  32. Никитин, 2009, стр. 100.
  33. Sõtšov, 2008, lk 130.
  34. Никитин, 2009, стр. 94.
  35. Никитин, 2009, стр. 93.
  36. Древо : Филарет (Денисенко)
  37. Никитин, 2009, стр. 95–96.
  38. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 98
  39. Sõtšov, 2008, lk 125–126.
  40. Jürjo, Indrek. Pagulus ja Nõukogude Eesti : vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentide põhjal. Tallinn : Umara, 1996. Lk 174.
  41. Mitrohhin, Vassili; Andrew, Christopher. Mitrohhini arhiiv : KGB Euroopas ja mujal läänemaailmas. Tallinn : Sinisukk, 2002. Lk 647–648.
  42. Сидоренко, Евгений. Замужем за патриархом. – Московские новости, 22.05.2001.
  43. Никитин, 2009, стр. 75–76.

Välislingid

Commonsi pildid, videod, helifailid:

Tema kirjutised

Artiklid temast

Eelnev:
Joann
Tallinna ja Eesti piiskop
19611992
Järgnev:
Kornelius
Eelnev:
Joann
Riia ja Läti piiskop
19611962
Järgnev:
Filaret
Eelnev:
Pimen
Moskva ja kogu Venemaa patriarh
19902008
Järgnev:
Kirill
.

.

 

All translations of Aleksius_II


sensagent's content

  • definitions
  • synonyms
  • antonyms
  • encyclopedia

  • määratlus
  • sünonüüm

Dictionary and translator for handheld

⇨ New : sensagent is now available on your handheld

   Advertising ▼

sensagent's office

Shortkey or widget. Free.

Windows Shortkey: sensagent. Free.

Vista Widget : sensagent. Free.

Webmaster Solution

Alexandria

A windows (pop-into) of information (full-content of Sensagent) triggered by double-clicking any word on your webpage. Give contextual explanation and translation from your sites !

Try here  or   get the code

SensagentBox

With a SensagentBox, visitors to your site can access reliable information on over 5 million pages provided by Sensagent.com. Choose the design that fits your site.

Business solution

Improve your site content

Add new content to your site from Sensagent by XML.

Crawl products or adds

Get XML access to reach the best products.

Index images and define metadata

Get XML access to fix the meaning of your metadata.


Please, email us to describe your idea.

WordGame

The English word games are:
○   Anagrams
○   Wildcard, crossword
○   Lettris
○   Boggle.

Lettris

Lettris is a curious tetris-clone game where all the bricks have the same square shape but different content. Each square carries a letter. To make squares disappear and save space for other squares you have to assemble English words (left, right, up, down) from the falling squares.

boggle

Boggle gives you 3 minutes to find as many words (3 letters or more) as you can in a grid of 16 letters. You can also try the grid of 16 letters. Letters must be adjacent and longer words score better. See if you can get into the grid Hall of Fame !

English dictionary
Main references

Most English definitions are provided by WordNet .
English thesaurus is mainly derived from The Integral Dictionary (TID).
English Encyclopedia is licensed by Wikipedia (GNU).

Copyrights

The wordgames anagrams, crossword, Lettris and Boggle are provided by Memodata.
The web service Alexandria is granted from Memodata for the Ebay search.
The SensagentBox are offered by sensAgent.

Translation

Change the target language to find translations.
Tips: browse the semantic fields (see From ideas to words) in two languages to learn more.

last searches on the dictionary :

3678 online visitors

computed in 0.109s

   Advertising ▼

I would like to report:
section :
a spelling or a grammatical mistake
an offensive content(racist, pornographic, injurious, etc.)
a copyright violation
an error
a missing statement
other
please precise:

Advertize

Partnership

Company informations

My account

login

registration

   Advertising ▼