1.–31. märtsil toimub informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus!

Allikas: Wikipedia

Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).

Antarktika võtab enda alla 8,9% maismaast.

Antarktikasse kuuluvad muu hulgas Bouvet' saar, Lõuna-Georgia saar, Kerguéleni saared, Lõuna-Sandwichi saared, Lõuna-Orkney saared ja Lõuna-Shetlandi saared.

Antarktika kasutamist reguleerib 1959. aastal Washingtonis sõlmitud Antarktika leping koos 1991. aasta keskkonnakaitse protokolliga, mille kohaselt Antarktika on avatud rahumeelseks kasutamiseks ja teadustegevuseks. Vägede paigutamine Antarktikasse, maavarade kaevandamine jms pole aga lubatud. Antarktika leping jätab muutmata riikide varasemad nõuded teatud Antarktika piirkondade oma suveräänsusele allutamisele, kuid samas ei luba neil esitada ka uusi nõudeid. Lepingu kehtivuse ajal on kõik sellised nõuded "külmutatud." Eesti jaoks jõustus leping 17. mail 2001. aastal.

Kliima

Antarktika asub antarktilises ja lähisantarktilises kliimavöötmetes, seetõttu on talle iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Rannikul on kliimatingimused natuke pehmemad, mandri keskel aga väga karmid.

Kliimadiagrammid

Eestlasi-eestimaalasi Antarktikas

Kogumiku “Nabakirjad”, Eesti Kirjarahva Leksikoni ja Eesti Polaarklubi internetilehekülje andmed^[1]

• 1957-58 oli meregeoloogina diiselelektrilaeval "Ob" 26 aastane Ivar Murdmaa.

• 1957-58 ekspeditsioonilaeval Kooperatsija viibis kirjanik Juhan Smuul. Muljete põhjal kirjutas ta "Jäise raamatu", mille eest pälvis 1961. aastal esimese ja viimase eestlasena Lenini kirjanduspreemia.

• 1963-65 talvitus USA lõunapooluse uurimisjaamas Amundsen-Scott virmaliste uurija Henn Oona, kes osales ka jääkihtide vanuse määramisel ning pingviinide koduinstinkti uuringutes. Tegemist võib olla esimese eestlasega, kes lõunapoolusel käinud.

• 1967-68 talvitus Amundsen-Scotti jaamas ionosfäärifüüsikuna Hain Oona.

• 1963-64, 1967-68 ja 1972-73 töötas seismoloogina Novolazarevskaja jaamas geoloog Anatoli Norman.

• Aastatel 1965-68 ja 1968-70 talvitus Molodjoznaja ning Bellingshauseni jaamades Enn Kreem. Lõunanaabri muljete põhjal on ta kirjutanud kolm raamatut.

• 1968-70 talvitus meteoroloog-aktionometristina Molodjožnaja jaamas Andres Tarand, hilisem keskkonnaminister, peaminister ja Riigikogu saadik.

• 1968-69 töötas sesoonrühmas filmimees Andres Sööt. Koos Mati Kasega valmisid lõunamandril filmid "Jääriik" ja "Enderby valge maa".

• 1971-72 talvitus Molodjoznaja jaamas meteoroloog-aktionometristina Jaak Lembra. Samas jaamas töötas sellel talvel ehitajana Leo Saul.

• 1971-72 ja 1982-84 talvitus roomikmasinate mehhaanik-juhina Molodjoznaja ning Novolazarevskaja jaamades Ivan Zevnerov.

• 1971-72 suvel uuris samblikke ja samblaid mitmes Enderby ja Mac Robertsoni maa piirkonnas Jüri Martin.

• Ainsana eestlastest on neli korda Antarktikas talvitunud Vello Park. 1972-74 oli ta Molodjoznaja jaamas meteoroloog, 1975-77 ja 1977-79 Mirnõis aerometeoroloog ning 1981-83 Vostokis meteoroloog. Viimasel talvitumisel elas üle tuleõnnetuse: süttis jaama elektrijaam, mehed jäid kütte ja valguseta. Kuid talvitajate meelekindlus ja nutikus hoidis Vostoki töös, Vello Park sai vapruse eest Tööpunalipu ordeni.

• 1983-84 ja 1987-88 oli sesoonses rühmas geograaf August Loopmann.

• 1972-73 talvitus meteoroloog-aktionometristina Molodjoznajas Enn Kaup. Kolm aastat hiljem talvitus ta Novolazarevskajas, hiljem tegi sesoonseid uurimistöid mitmel Antarktika veekogul.

• 1981-83 oli Mirnõis ja 1987-88 Molodjožnajas aeroloog-geograaf Rein Männik.

• 21. jaanuaril 1996. a. seilas Eesti Mereinstituudi poolt Kanada polaarturismi firmale "Marine Expeditions" renditud ökoturismilaev "Livonia" Marguerite'i lahele, Antarktika lähedal, sellega tegi laev Eesti meresõidu ajalugu, olles esimeseks Eesti lipu all olevaks laevaks, mis käinud nii kaugel lõunapolaarjoone taga. Laevaarstiks oli Tallinna Keskhaigla kardioloog dr. Rein Vahisalu, kes uuris meeskonnaliikmete kohanemisvõimet ja stressitaluvust.^[2]

Vaata ka

• Antarktis
• Antarktika leping

Viited

Kirjandus

• Tiit Kaivo ja Enn Kaup "Nabakirjad" (Sarjast "Maailm ja mõnda"), Olion 1992
• Rein Vahisalu "Laevaarstina Antarktikas", BNSi kirjastus 1998, ISBN 9985883055
• Rein Vahisalu "Amundseni nimekiri: Eestlased Loodeväilas", Varrak 2004, ISBN 9985308360

Välislingid

• Antarktika lepingu tekst
• Antarktika lepingu keskkonnakaitse protokolli tekst
• Enn Kaup: Eestist pärit Antarktika uurijatest Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 31kd. 1998, lk.117-138
• Enn Kaup: Eestlased on tunnustatud Antarktika-uurijad Eesti Loodus 02-03/2003
• Enn Kaup: Polaarklubi ja Eesti polaarfond

.