New : sens
A windows (pop-into) of information (full-content of Sensagent) triggered by double-clicking any word on your webpage. Give contextual explanation and translation from your sites !
Boggle1.–31. märtsil toimub informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus!
Kesselaid
Allikas: Wikipedia
| Kesselaid | |
|---|---|
Kesselaid | |
| Pindala | 1,7 km² |
| Rahvaarv | 2 |
| Asulad | Kesse küla |
| Tuletorn | puudub (tulepaagid 1885) |
| Saare esmamainimine | 1644 |
| Inimasustuse algus | 16. sajand |
| Koordinaadid | |
| Pilt:EE Kesselaid.PNG | |
Kesselaid ehk Kessulaid (ka Kessu; saksa keeles Schildau; rootsi keeles Sköld; Skölldo[1]) on 1,7 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest idas ning kuulub Muhu valla koosseisu. Tegemist on vanima ja kõrgeima laiuga Eestis. Laidu mainiti esmakordselt Johan Månssoni meresõidujuhises 1644. aastal.
Sisukord |
Asukoht
Laiu geograafilised koordinaadid on 58°37'48" N ja 23°26'29" E, umbes 4 km kaugusel mandrist ja 3,4 km kaugusel Muhu saarest. Muhu saare ja Kesselaiu vahele jääb ka Väinamere sügavaim piirkond (22 m).
Kesselaiu kaart
Loodus
Laiu kõrgeim punkt on merepinnast 15,6 m kõrgusel. Künka moodustavad aluspõhja Siluri settekivimid. Põhja- ja looderannikul paikneb 7–8 m kõrgune Kesse- ehk Kessulaiu pank. See on murtud pealetungiva Litoriinamere poolt ning on osa Lääne-Eesti klindist. Kesselaiu pankrannik võeti looduskaitse alla juba 1938. aastal.
Saarel leidub rikkalikult kergesti murtavat paekivi.
Kesselaid asub Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealal. Umbes kolmandik laiust on kaetud vana lookuusikuga, mis on Eesti väikesaartel haruldane ning milles esineb ka harv kuuse-pärna taimekooslus. Laialdaselt esineb saarel ka lookadastik – peamiselt laiu põhjaosas, kuid on levinud ka kunagistele põldudele ja heinamaadele.
Laiu taimestik on liigirikas. On leitud ligi 400 soontaimeliiki, millest 27 kuuluvad kaitse alla. Eriti tähelepanuväärsed on laiul kasvavad 17 liiki käpalisi ehk orhideesid. Laiu põhjaosas kasvab ka haruldane ussikuuseks nimetatav kuuse vorm.
Muhu saarelt ujuvad Kessulaiule sööma metssead ja põdrad. Suviti on saarel nähtud merikotkast. Saare keskosas paiknevate aruniitude ja kaguosas asuvate rannaniitude säilitamiseks tuleb neid hooldada. Praegusel ajal peetakse saarel herefordi veiseid ja kitsi, kes aitavad seda teha.
Ajalugu
Pilt:Kesselaid, remains of a manor.JPG
Karjamõisa varemed
Kesselaid kerkis merest umbes 3000 eKr.
Laidu mainiti esmakordselt Johan Månssoni meresõidujuhises 1644. aastal.
Asustus tekkis saarele 16. sajandil, mil laid kuulus Muhu Võlla mõisale. 1807. aastal müüdi saar Jacob Friedrich von Helwigile, kes rajas saare lõunaossa karjamõisa. Mõisa kasutati vaid suviti. Praeguseks on mõisast alles vaid varemed.
Aastatel 1866–1892 moodustas Kessulaid valla Muhu kihelkonnas. Üle saare viis Muhust mandrile talitee. Vallakohus asus Kessulaiul, alates 1890. aastast aga Hellamaal. Kuni 1921. aastani kuulus saar Wahlidele. 1930ndate lõpuks elas saarel umbes 35 inimest. Aastast 1993 elab saarel ainult endise majakavahi perekond – Kõmsilt pärit Urmas ja Elsa Vatter.
Esimene meremärk püstitati laiule 1879. aastal, sihttulepaagid aastal 1885. Alates 1994. aastast on tulepaagid automatiseeritud ja töötavad päikesepatareidel. Saarele pole veetud ei elektri- ega telefoniliine. Majapidamiselektrit saadakse tuulegeneraatorist ja päikesepatareidest. Talvel võib saar jääteede puudumise korral jääda pikaks ajaks isoleerituks.
Enne Teist maailmasõda oli Eesti Vabariigil kavas sinna rajada 100-kohaline sunnitöölaager. [viide?]
Kesselaiul käib rohkesti turiste. Saart saab külastada eelneval kokkuleppel Lalli sadamast. 2003. aastal külastas saart Briti suursaadik Sarah Squire, kes andis kingitusena üle traktori, niiduki, tuulegeneraatori ja päikesepaneeli.
Pilte
Kesselaid, Suursäär.JPG Suursäär Kesselaiul | Kesse pank.JPG | Kesselaid. Rand.jpg Kesselaiul peetakse saare korrashoidmiseks veiseid. | Kesselaiu rannik.JPG Rannaäär. Näha on ka Kessu liitsihi alumine tulepaak. |
Vaata ka
Kirjandus
- Artur Luha. Kesselaid, Tallinn 1940.
Viited
- ↑ Johannes Lootsi kaart "Pas-Kaart over oen gedeelte van de Oost-Zee beginende verby Sevenbergen tot verby Hapsal, begrijpen mede de Eylanden Oesel, Dago en een Gedeelte van Gottland.", 1697 Digitaalselt
Välislingid
| Pildid, videod, helifailid Commonsis: Kesselaid |
- Eestimaa Looduse Fondi Kesselaidu tutvustav materjal (PDF-fail)
- Fotosid ja andmed meremärkide kohta
- Kessulaiu käpalised
- Madis Jürgeni olukirjeldus: Kessulaiu Robinsonid
- Kessulaiu vallas pandud perekonnanimed
- Kesselaiu maastikukaitseala – pool sajandit unustuses. Virtsu.ee/Eesti Loodus, november 2004. Kasutatud 05.04.2008.
.
